Keskharidus

Üldkeskharidus on gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum, mille omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse ning kutsehariduse omandamiseks. Samuti on riiklike õppekavadega kehtestatud kutsekeskhariduse õppesisu, mille omandamine annab õiguse siirduda tööturule või valida järgnev õpitee kõrghariduse tasemel. Õpingud keskhariduse tasemel kestavad üldjuhul kolm aastat. Kutsekeskhariduses on üksikuid õppekavu, mille kestvus võib olla ka pikem. Keskharidust saab omandada nii gümnaasiumides, kutseõppeasutustes kui täiskasvanute gümnaasiumides.  

Õppeasutused, kus saab keskharidust omandada

Gümnaasiumid 

Eestis on ajalooliselt olnud valdav keskhariduse omandamine gümnaasiumis, milles toimub õpe 1.–12. klassini ehk 12 aastat. Ligi 2/3 põhikooli lõpetanutest valib edasiõppimiseks gümnaasiumi. 2022/2023. sügisel alustab tööd 158 põhikooliosaga või nö puhtaid gümnaasiume (ainult 10.-12. klass). 2010. aastast alates asus riik toetama üksnes gümnaasiumiastmega riigigümnaasiumide loomist ning nende arv ulatub juba üle 20, hõlmates kõik Eesti maakonnad.

Kutseõppeasutused 

Kutsekeskharidust pakuvad 24 riigi kutseõppeasutust ja kaks munitsipaalkooli üle Eesti. Õpe toimub kooliõppekavade alusel, need on koostatud lähtuvalt kutsekeskhariduse riiklikest õppekavadest ning üldjuhul on õppe kestus 3 aastat, mil omandatakse kutse- ja erialased teadmised ja oskused ning keskharidus. Mittestatsionaarset üldharidusõpet saab omandada viies kutseõppeasutuses: Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Rakvere Ametikoolis, Kehtna Kutsehariduskeskuses ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis.

Täiskasvanute gümnaasiumid  

Täiskasvanute gümnaasiumisse saavad asuda õppima isikud, kes on lõpetanud põhikooli või on vähemalt 17-aastased. Õpe toimub mittestatsionaarses õppevormis, kus on suurem rõhk iseseisval tööl. Samuti on väiksem gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikkursuste hulk ning õpilasel on võimalik õppida üksikuid õppeaineid. Kutsekeskhariduse omandanud isikutel on võimalik õppida vajalikke aineid kas riigieksamite sooritamiseks või kõrgkoolide vastuvõtutingimuste täitmiseks. Gümnaasiumi saab lõpetada ka eksternina ehk iseseisvalt õppides. 2022/2023. õppeaastal on Eestis kümme mittestatsionaarse õppevormiga täiskasvanute gümnaasiumi.

Keskharidusse astumise tingimused 

Gümnaasiumisse astumiseks on vajalik põhikooli lõputunnistus. Õpilase gümnaasiumisse vastuvõtu üldised tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. Täpsemad gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel, kehtestab kooli pidaja või tema volitusel gümnaasiumi direktor. Kooli vastuvõtu tingimused ja kord avalikustatakse kooli veebilehel. 

Kutsekeskhariduse õppekavale astumise tingimuseks on põhihariduse olemasolu. Vähemalt 22 aasta vanuselt saab kutsekeskhariduse õppekavadele astuda ka siis, kui ei ole põhihariduse tunnistust, ent õpilaskandidaadil on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool. 

 Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas. Õpilaste kooli vastuvõtu korra kehtestab  valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooli vastuvõtutingimusi ja -korda ning õppekorraldust reguleerivad dokumendid, sealhulgas kooli põhimääruse, õppekavad ning õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja avalikustab kool oma veebilehel. 

Üleminekud keskhariduse tasemel 

Üleminek ühest gümnaasiumist teisse on võimalik, kui vastuvõtvas gümnaasiumis on vabu õppekohti ja õpilane vastab kehtestatud vastuvõtutingimustele. Gümnaasiumis õpingud katkestanud õpilasel on õigus jätkata õpinguid kutseõppeasutuses ning läbitud õpinguid arvestatakse. Samuti on võimalik õpingute jätkamine mittestatsionaarse õppevormiga täiskasvanute gümnaasiumis. 

Kutsehariduses on õpilasel õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid. 

Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. 

Hindamine

Gümnaasiumiõpingutes hinnatakse õpilasi viiepallisüsteemis. Kasutatakse ka mitteeristavat hindamist, näiteks valikkursuste puhul. Seaduse järgi võib kool koolisiseselt kasutada viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi, kuid gümnaasiumi lõpetamisel või kooli vahetamisel tuleb kasutatavad hinded üle kanda viiepallisüsteemi. Enamik teistsugust hindamissüsteemi kasutatavatest gümnaasiumidest lähtub kõrgkoolide hindamissüsteemist. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kursuse- ja kooliastmehinded. 

Kutsekeskhariduses hinnatakse saavutatud õpiväljundeid eristavalt ehk hindeliselt ja mitteeristavalt ehk põhimõttel arvestatud/mittearvestatud. Hindamismeetodid ja ülesanded määratakse kindlaks kooli õppekavas. Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega kolmest viieni ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Mitteeristava hindamise puhul piisab tulemusest lävendi tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „arvestatud“. Lävendi tasemeks loetakse sellist soorituse taset, mis võimaldab õppijal edaspidi tööelus rahuldavalt hakkama saada. Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse hindamise ja arvestamise (VÕTA) nõuded sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. 

Keskhariduse lõpetamise tingimused

Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel õpilasele: 

  • kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; 

  • kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) lõpueksamid; 

  • kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami; 

  • kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina; 

  • haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.  

Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Riigieksamite tulemused riigieksamitunnistus tehakse riigieksami sooritajale kättesaadavaks elektrooniliselt. Riigieksamitunnistuste ja gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse. Riigieksamitunnistus kehtib ainult koos gümnaasiumi lõputunnistusega. Lõputunnistus kehtib iseseisva haridust tõendava dokumendina ka hinnetelehe ja riigieksamitunnistuseta.

Kutsekeskhariduses lõpevad õpingud kutseeksamiga või erialase lõpueksamiga juhul kui kutseeksam ebaõnnestub või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik.  

Kutseeksam on hindamisprotsess, mil kutset andev organ hindab kutsealale vajalike kompetentsuste olemasolu ning väljastab eksami sooritanule kutsetunnistuse. Ka õppeasutused võivad olla kutse andjad ning 2022. a on 15 kutseõpet pakkuvat õppeasutust ka kutseandjad ning kui kool annab lõpetajale kutse, siis märgitakse see lõputunnistusele. Kutseõppe tasemeõppe tegevustoetusest moodustatud koolituskohal õppiva õpilase õppe lõpetamiseks sooritatava kutseeksami kulud kaetakse riigieelarvest. 

Enne 2017/2018. õppeaastat vastu võetud õpilaste puhul hinnatakse õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga. Erialase lõpueksami tingimused ja kord esitatakse kooli õppekorralduseeskirjas. Kutse- ja koolieksamite korraldamine ja läbiviimine on kooli pädevus, sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas ning kutseeksamite korraldus ja ajakava lepitakse kokku kutse andjatega. 

Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga. Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses, sisu tuleb kutsestandardeist ning eksami nõuded esitatakse kutse andmise korras. Kutseeksameid võib sooritada ka osade kaupa. 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse lõpetamisel vabatahtlik, välja arvatud eesti keele kui teise keele riigieksam eesti keelt teise keelena õppinud lõpetajale. Nimetatud riigieksami võib asendada kutseeksami või erialase lõpueksami sooritamisega eesti keeles.  

Kutsekeskharidusõppe lõpetanu on saavutanud kutseharidusstandardis reguleeritud ning õppekavas toodud õpiväljundid. Lõpetajale väljastatakse kutsekeskhariduse omandamist tõendav lõputunnistus koos hinnetelehega. 

Õppekavad 

Gümnaasiumi riiklik õppekava näeb ette gümnaasiumiastme kohustuslikud õppeained, valikkursused ja nende kohustusliku mahu. Kooliõppekava koostamisel arvestavad koolid riikliku õppekava nõuetega. Õppeained ja nende maht kooliõppekavas määratakse lähtuvalt kooli valikutest. Gümnaasiumiastmes on õpilaste väikseim lubatud õppekoormus 96 kursust kolme aasta jooksul, mittestatsionaarses õppes vähemalt 72 kursust. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on ainekavad koostatud kursustena, kusjuures kursus tähendab eelkõige 35 tunnist (á 45 minutit) õppeüksust. Mittestatsionaarse õppega gümnaasiumid ja hariduslike erivajadustega õpilaste gümnaasiumid võivad oma kooliõppekavades mitte arvestada gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud nõudeid valikkursuste mahtude ja õppeainete osas. 

Kutsekeskharidust on võimalik omandada 21 riiklikku õppekava alusel, milles on kirjeldatud 52 eriala õppesisud. Riiklikud õppekavad koondavad endas sarnase tegevusvaldkonna erialade (näiteks ehituserialad, autoerialad, energeetika ja automaatika erialad, IT erialad jms.) õppesisu kirjeldusi. Õppe sisu põhineb gümnaasiumi riiklikul õppekaval, kutsestandarditel, nende puudumise korral tööandjate sisendil. 

Kool koostab õppekava iga kutse- ja eriala jaoks, mida on võimalik omandada, arvestades riikliku õppekava nõuetega. Kooli õppekavad on leitavad Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). Õppekavades määratletud kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega. Õppekavades on üldjuhul määratud ka õpingute käigus omandatavad kutsed.  

Kutsehariduse õppekavad koosnevad moodulitest, milles kirjeldatakse kutseoskusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid so õpingutel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud. Mooduli õppe maht sõltub õppe eesmärgist ja õppe käigus omandatavate õpiväljundite keerukusest. 

Kutsekeskhariduse õppekavad määratlevad kohutuslikud põhiõpingute ja üldõpingute moodulid, mis on määratud riikliku õppekavaga ja millele kooli õppekavas lisanduvad valikõpingute moodulid. Põhiõpingutel omandatakse erialane ettevalmistus. Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade üldhariduslik sisu. Valikõpingud toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad üldpädevuste omandamist. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras. 

Kutsehariduses arvestatakse õppe mahtu kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP). Üks arvestuspunkt on võrdne 26 tunni õppija poolt õpinguteks tehtava tööga, mis võib toimuda nii füüsilises kui virtuaalses keskkonnas toimuva kontaktõppe, ettevõttes läbiviidava praktika kui õppija iseseisva tööna. Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. 

Kutsekeskhariduse õppe maht on üldjuhul 180 EKAPit. 

Õppeaasta kestus 

Nii kutseõppeasutuse seaduse kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kestab õppaasta jooksva aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. 

Gümnaasiumi õppeaasta koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva (37 nädalat). Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu, kuid need päevad arvatakse õppepäevade hulka. Koolivaheajad, samuti eksamite ajad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridus- ja teadusminister igaks konkreetseks aastaks. 

Kutsehariduses on õppetöö maht õppeaastas 60 arvestuspunkti, mis tähendab, et õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. Erinevalt gümnaasiumist ei ole kutsehariduses kindlaksmääratud koolivaheaegu. Õppeaasta töökorraldus sõltub koolist ja selle kohta leiab rohkem infot kooli õppekorralduseeskirjast. 

Seadusandlus

Riigigümnaasiumid


2024. aastal on Eestis kokku kakskümmend  kaheksa riigigümnaasiumi, mille pidaja on Haridus-ja Teadusministeerium. 

Riigigümnaasiumid on asutatud kõikidesse maakonnakeskustesse ja suurlinnadesse, kuid riigigümnaasiumid tegutsevad ka maapiirkondades (nt Nõo Reaalgümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Kiviõli I Keskkool). Riigigümnaasiume ühendab ühtne kvaliteedikokkulepe ning tegutsemispõhimõtted.
Riigigümnaasiumide loomisega maakonnakeskustesse toetab Haridus- ja Teadusministeerium gümnaasiumide võrgu korrastamist, millega luuakse eeldused kõigile õppijatele Eesti eri piirkondades võrdselt kõrgekvaliteedilise ja valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamiseks.

Riigigümnaasiumite projekteerimine ja ehitamine koosneb 85% EL regionaalarengu fondist ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust.

  • Esimene nn maakondlik gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, alustas tegevust 1. septembril 2012. aastal.
  • Sellest aasta hiljem alustasid õppe andmist Läänemaa Ühisgümnaasium Haapsalu linnas ja Jõgevamaa Gümnaasium Jõgeva linnas.
  • 2015. aasta sügisel avasid uksed Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Võru Gümnaasium.
  • 2016. aasta sügisel õppe andmist Põlva Gümnaasium, Valga Gümnaasium ning Hiiumaa Gümnaasium, 2018. aastal Rapla Gümnaasium, Paide Gümnaasium ja Viimsi Gümnaasium, 2019. aastal Kohtla-Järve Gümnaasium.
  • 2021. aasta sügisel avasid oma uksed Saaremaa Gümnaasium ja Tabasalu Gümnaasium.
  • 2022. aastal alustasid õppe andmist Rakvere Riigigümnaasium ja Saue Riigigümnaasium.
  • 2023. aastal alustasid kokku viis riigigümnaasiumi: Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium, Narva Eesti Riigigümnaasium ja Narva Gümnaasium.
  • 2024. aastal alustas Rae Riigigümnaasium.

Viimati uuendatud 19.03.2024